Skip to content

published on

Iseloom ja käitumine.

Püha Birma kassi iseloom on täpselt niisama kaunis, leebe ja võluv, nagu tema välimuski.

Käitumiselt on ta graatsiline, majesteetlik ja tasakaalukas, iseloomu poolest aga äärmiselt õrn, armastav ja sõbralik. Ta on uudishimulik, natuke vallatu, väga intelligentne ja läbinisti hea iseloomuga.

Birma kass on sotsiaalne olend, kes armastab inimese seltskonda. Kui peremees koju saabub, tervitab Birma kass teda välisukse juures.
Ta seab end sageli tundideks inimese lähedusse, jälgides peremeest üksisilmi, nagu koer. Birmale meeldib silmside inimesega ning tema pilk on väga kõnekas ja väljendusrikas. Birma kassil on eriline ituitsioon taibata, millal tema isik on soovitud. Siis tuleb ta sülle ning nurrub pikalt oma pehme ja õrna nurrmootoriga.

Birma kass ei ole nii häälekas, nagu siiam, kuid oma meloodilise tämbriga armastab siiski aegajalt jutustada ja enamasti vastab meeleldi kui temaga räägitakse.

Väga uudishimuliku loomana osaleb Birma kass innukalt pere kodustes tegemistes: näiteks kui te kavatsete triikima hakata, on see kindlasti Püha Birma, kes juba pesukorvis ees ootab.

Birma ei muutu kunagi agressiivseks ega metsikuks. Tema graatsiline mäng on väga lõbus ja koomiline vaatepilt otsekui köitev etendus, mida arukas loom paistab ka ise hästi hästi teadvat. Birmad armastavad mängida ning teevad seda kuni vanaduseni. Mängides ilmnevad sel tõul samuti aegajalt koera omadused: ta toob peremehele tagasi talle visatud mänguasja ning ootab uut viset.

Birma kassid ei ole erilised ronijad, pigem eelistavad mängida põrandal ning puhata diivanil.
Ehkki Birma kass on läbini heatahtlik, oskab ta siiski oma väärikal moel anda nina pihta sellele, kes tema tüütamise või kiusamisega üle igasuguse piiri on läinud.

Kuna Birma kass on seltskondlik olend, on ta rahul ja õnnelik inimeste seltsis, kuid kannatab väga, kui on pikemaks ajaks üksi jäetud. Sellisel juhul tasuks kaaluda lisaks teise kassi võtmist, et neil oleks omavahel seltsim.

Birma kass on suurepärane sõber lastele ja saab enamasti hästi läbi pere teiste lemmikloomadega.
Oma tasakaaluka, leebe ja kodu ning peret armastava iseloomu tõttu sobib suurepäraselt toakassiks.

Inimene, kellel on õnn saada oma sõbraks Püha Birma kass, oskab varsti sügavalt hinnata, kui palju see loom oma armastusega mõjutab tema elu ja kodu, mida selle imelise loomaga jagatakse.

Välimus ja tõuomadused.

Püha Birma kassil on pikk, siidine, pehme, valkjas, kullakarvalise tooniga kasukas.
Tema nägu, kõrvad, saba ja käpad on tumedad. Käpaotsad on valged.
Silmad on suured, sageli peaaegu ümmargused ja türkiissinised.
Saba on kohev ja keskmise pikkusega. Pea on ümmargune, nina ja kõrvad keskmise suurusega.
Kaela ümber on kohev karvakrae.

Täiskasvanud isane kass kaalub tavaliselt 5-6 kg, emane 3,5-4 kg.
Kassipojad sünnivad valgetena. Looma kasvades ilmuvad järk-järgult tumedamad toonid kasukale.
Birma kassi kõnnak on lõvilikult graatsiline, mis tuleneb sellest, et tema tagumised jalad on esimestest pikemad.

Värvid.

Püha Birma värvimustreid on kolme tüüpi: ühtne (mask), triibuline (tabby) ja laiguline (kilpkonn).
Värvusi on viis: pruun, shokolaad, lilla, sinine ja punane.
Need omavahel kombineerituna annavad Püha Birma värvikoloriidiks 20 erinevat võimalust:
Pruunmask, pruuntabby mask ja pruun-kilpkonn mask.
Sinimask, sini-tabby mask ja sini-kilpkonn mask.
Shokolaadmask, shokolaad-tabby mask ja shokolaa-kilpkonn mask.
Lillamask, lilla-tabby mask ja lilla-kilpkonn mask.
Punamask, puna-tabby mask ja puna-kilpkonn mask.

Värvide tähised
n – pruun
a – sinine
b – shokolaad
c – lilla
d – punane
e – kreem
f – pruun kilpkonn
g – sinine kilpkonn
h – shokolaad kilpkonn
j – lilla kilpkonn
s – hõbedane

Püha Birma värvi koodid
SBI n  pruun – ühtlase maskiga pruun [Seal Point]
SBI a  sinine – ühtlase maskiga sinine [Blue Point]
SBI b  shokolaad – ühtlase maskiga shokolaad [Chocolate Point]
SBI c  lilla – ühtlase maskiga  lilla [Lilac Point]
SBI d  punane – ühtlase maskiga punane [Red Point]
SBI e  kreem – ühtlase maskiga kreem [Cream Point]
SBI f   pruunkilpkonn – kilpkonna maskiga pruun [Seal Tortie Point]
SBI g  sinikilpkonn – kilpkonna maskiga sinine [Blue Tortie Point]
SBI h  shokolaadiklipkonn – kilpkonna maskiga shokolaad [Chocolate Tortie Point]
SBI j  lillakolpkonn – kilpkonna maskiga lilla [Lilac Tortie Point]
SBI n 21 pruuntabby – triibulise maskiga pruun [Seal Tabby Point]
SBI a 21 sinitabby – triibulise maskiga sinine [Blue Tabby Point]
SBI b 21 shokolaaditabby – triibulise maskiga shokolaad [Chocolate Tabby Point]
SBI c 21 lillatabby – triibulise maskiga lilla [Lilac Tabby Point]
SBI d 21 punatabby – triibulise maskiga punane [Red Tabby Point]
SBI e 21 kreemtabby – triibulise maskiga kreem [Cream Tabby Point]
SBI f 21  pruunkilpkonntabby – triibulise kilpkonn maskiga pruun [Seal Tortie Tabby Point]
SBI g 21 sinikilpkonntabby – triibulise kilpkonn maskiga sinine [Blue Tortie Tabby Point]
SBI h 21 shokolaadiklipkonntabby – triibulise kilpkonn maskiga shokolaad [Chocolate Tortie Tabby Point]
SBI j 21 lillakilpkonntabby – triibulise kilpkonn maskiga lilla [Lilac Tortie Tabby Point]

Valged käpaotsad
Püha Birma oluliseks tõutunnuseks on valged käpaotsad (täiesti valge karvaga ongi birma kassidel ainult käpaotsad). Täiesti õige ulatusega valgeid käpaotsi on väga keerukas aretada.

Tagakäppadel peaks valge ala ulatuma kiiluna päka alla. Esikäppadel on valged sokid veidi kõrgemad kui tagakäppadel. Valged sokid peavad olema sümeetrilised. Show kvaliteediga kassidel ei tohi valge värv ületada maksimaalset standardisse jäävat ala. Samas sokid ei ole kõige olulisem mida kasvatajad peaksid taotlema.

Kui aretuse käigus keskendutakse maksimaalselt valgetele sokkidele, siis võib valge värv levida ka birma keha karvastikku.

Hooldus ja tervis.

Püha Birma kassil on kaunis ja siidine, pika ja pehme karvaga kasukas, kuid see ei vaja erilist hooldust ning selle tõttu on Püha Birma pidamine lihtne.

Kasukat võiks kord nädalas kammida, et surnud karvad eemaldada. Birma kassid ise tavaliselt armastavad ja naudivad kammimist väga.
Kord kuus võiks loomal küüsi lõigata ja kord aastas tuleks ta vaktsineerida.
Aegajalt võib looma pesta ning kontrollida, kas karv ei ole kuskilt pusadesse läinud. Birma kass saab oma kauni kasuka eest hoolitsemisega üldreeglina ise väga hästi hakkama.

Selleks, et loom püsiks hea tervise juures, peaks tema menüü olema kvaliteetne, täisväärtuslik ja mitmekülgne ning alati olemas puhas vesi, sest birmad armastavad palju juua.

Tõuomaseid ja geneetilisi haigusi ega nõrkusi neil reeglina ei ole ja tervis on hea.
Birma kassid kasvavad aeglaselt. Täiskasvanud looma suurusse jõuavad nad enamasti alles kolmandal eluaastal. Kassipojad vajavad oma ema suhteliselt kaua ja seetõttu ei tohiks neid ära anda enne, kui nad on saanud kolmekuuseks.

Birma kass on reeglina väga puhtustarmastav loom.

published on

Birma kass arvatakse olevat pärit Lääne-Burmast. Niisuguste tunnustega kasside kohta on märkmeid juba antiikse Taimaa dokumentides.

Kuidas Birma kassid Euroopasse jõudsid, ei olegi täpselt välja selgitatud. Üks allikas väidab, et kasside paar anti Khmeri templimunkade poolt major Gordon Russelile ja tema sõbrale August Paviele kingituseks. Teine lugu räägib, et kassid soetas ameerikalne nimega Vanderbildt ühelt teenrilt, kes oli kunagi Lao-Tsuni templis olnud, kus kasse pühade loomadena hoiti.

Paupee de Madalpour 1928

Mis iganes olid siis ka uute omanike nimed, enamik ajaloolasi nõustub, et esimesed kaks Birma kassi saadeti Prantsumaale ja isane kass suri tee peal. Emane, nimega Sitha, oli tiine ja ta tõi ilmale kassipoja, kes sai endale nimeks Poupee de Madalpour.

1925. aastal tunnistas Federation Feline FranSais Püha Birmat võistlustõuna. Üks foto, mis tehti 1930. aastal, kujutab isast kassi, kelle nimi oli Dieu d’Arakan ja kes oli paljude praeguste Birmade esiisa.

Selle kassi omanik oli M. Baudoin-Crevoisier kes oli sel ajal hästi tuntud Birmade kasvataja. Hiljem müüdi Dieu d’Arakan koos kuue teise Birma kassiga printsess Ratiborile, kes loovutas loomad ükshaaval hertsog d’Aostale. Lõpuks sai nende kasside omanikuks krahvinna Giriode Panissera ja tema kasvanduse puhtatõuliste Birmade liin saavutas ülemaailmse tuntuse.
Sõja ajal suutis M. Baudoin-Crevoisier mõned kassid säilitada. Tema tshempion, isane Orlaff de Kaabaa ja selle emane kaaslane Xenia de Kaabaa said sõjajärgse sugupuu aluskassideks.

Marcelle Adam ja Manou de Madalpour 1927
Marcelle Adam ja Manou de Madalpour 1927

Birma nimi pärineb prantsusekeelsest hääldusest. Ameerika kasvatajad järgivad vana prantsuse traditsiooni, pannes kassidele nimesid alfabeetiliselt nende sünniaasta järgi. Näiteks aastal 2002 oli Z, 2003 oli A, 2004 oli B jne. Seda traditsiooni järgides on lihtne öelda kassi vanust juba tema nime järgi. (Esimene sõna kassi nimes on kassi kasvataja nimi, seejärel kassi nimi ja seejärel, kui vaja, veel praeguse omaniku nimi.)

Levik: Saksamaal hoolitses Birmade liini eest Hanna Kreuger Frohnau kassikasvandusest ja Liselotte von Warner Iraki nimelisest kassikasvandusest. Orlaffi ja Xenia järeltulijatega koos moodustasid nende kassid sõjajärgse järelkasvu tuumiku.

Birma jõudis esimest korda USA-sse 1959. aastal kui dr. ja mrs. Siepel viisid Janacques kasvandusest kaasa isase nimega I

rrouaddi du Clos Fleuri.

Birmad jõudsid Inglismaale 1964. aastal kui isane ja kaks emast saadeti Prantsusmaalt Elsie Fishererile ja Margaret Richardsile. Need kaks kasvatajat registreerisid ühise kasvandusenime Paranjoti.

Dieu d'Arakan 1931
Dieu d'Arakan 1931

Nimi: Inglise keeles Birman, Prantsuse keeles Sacre de Birmanie, saksa keeles Heilige birmaan.

Ühtlasi tuntud kui Püha kass Burmast.

published on

Vanasti uskusid paljud rahvad, et loomadel on imetegevad võimed ja et nad suudavad peletada eemale halbu vaime ja kurje jõude.

Kaua aega tagasi, enne kui Kristus maa peal kõndis ja isegi enne Buddha aega elasid Kagu-Aasias, Burmas, (praegu Myanmar) inimesed, keda kutsuti khmeerideks. Khmeerid uskusid loomade imevõimesse peletada eemale kurja.

Lughi nõlvadel asus sel ajal Lao-Tsuni tempel, kus elasid khmeeridega koos sada kuldsilmset, pika valge karvaga templikassi. Loomad olid khmeeri preestrite hingede hoidjateks ja kaitsjateks kui need lahkusid elust ja ootasid uuestisündi, et kõrgemate preestrina puhtust ja täiust saavutada.

Templis elas kuldse habemega Suur Laama, kõikide preestrite juht. Tema elu oli pühendatud tervenisti Tsun-Kyan-Kse kummardamisele. Tsun-Kyan-Kse oli kuldsetes riietes, kiirgavsiniste silmadega jumalanna, kes juhtis preestrite hingede kulgemist peale seda kui nood lahkusid ühest elust, et siirduda järgmisse.

Ühel selgel õhtul istus auväärt Mun Ha jumalanna kuju ette palvele. Tema kõrval istus tema ustav kass Sinh. Nagu teistelgi templikassidel, olid ka Sinhil kuldsed silmad ja valge karv. Kõrvad, nina, saba ja jalaotsad olid tal tumedad, maa värvi.

Sel õhtul aga, kui Mun Ha palvetas, tungisid templisse mõned sissetungijad Siiamist, riigist, mille nimi praegu on Tai ja tapsid peapreestri tema troonil. Mun Ha silmad kustusid ja ta ei näinud enam igavest jumalannat. Seepeale pani Sinh oma käpad ülla õpetaja rinnale ja pööras näo Tsun-Kyan-Kse kuju poole.

Kui Sinh jumalanna poole vaatas, juhtus imepärane muudatus. Kitahid, kes olid jooksnud kokku Mun Ha ümber, nägid, et Sinhi valgele karvale ilmus äkki kuldne toon, nagu oli jumalanna rüül, tema silmad aga muutusid samasugusteks kiirgavateks safiirsinisteks, nagu jumalannalgi. Käpad muutusid aga puhtaks ja valgeks, nagu lumi selle piirini, kus need kokku puutusid peremehe püha kehaga.

Seejärel suunas Sinh oma pilgu pronksist ustele templi sissekäigu ees. Kitahid mõistsid Sinhi märguannet, kiirustasid uste juurde ja sulgesid need kiiresti, päästes sellega templi teiste Siiami sissetungijate rüüstamise eest.

Sinh jätkas Mun Ha troonil istumist seitse päeva, vaadeldes jumalanna poole.
Seitsmendal päeval ta suri, võttes endaga kaasa oma peremehe puhta ja täiusliku hinge. Seitse päeva pärast seda kogunesid kitahid Tsun-Kyan-Kse kuju ette, et valida Mun Ha järeltulija. Nendega koos kogunesid sinna ka kõik templikassid.

Preestri palvetamise ajal muutus äkki kõikide kasside karv kuldsetooniliseks, nagu Sinhil oli olnud. Nende silmad muutusid säravsiniseks, käpaotsad aga puhas-lumisvalgeks.

Vaikselt kogunesid kassid ümber noorima kitahi ja valisid ta Mun Ha järeltulijaks. Sellest päevast alates oli pühadel kassidel Burmast kuldse udu värvi karv, safiirsinised silmad ja jalad, mis puhtad ja valged, nagu äsja langenud lumi.